Meister Rumelant - rĂtĂttlilaulik Taani kuninga Ăiukonnas
Kuninglik (rĂŒĂŒtellik) meelelahutus kuningas Erik Menvedi aegadest.
«See sĂŒndis Jutlandis, ĂŒleval pĂ”hjas… Ustavad taanlased, otsige vĂ”imalust kĂ€tte maksta oma kuninga eest, et vĂ”iksite seelĂ€bi au ning kiituse Ă€ra teenida.» See kuningas on Erik Klipping, kes mĂ”rvati julmalt 22. novembri öösel 1286. aastal Finnerupi kĂŒlas Jutlandis, ning kĂ€esolev tekst pĂ€rineb saksa rĂŒĂŒtlilaulikult Rumelantilt, kellelt koos sĂ”nade ja meloodiaga on sĂ€ilinud kĂŒmme laulu. Nendest kolm laulu kirjeldavad dramaatilisi talveöösĂŒndmusi ning tĂ”enĂ€oliselt lauldi neid Nyborgi lossis 1287. aastal. Seega on tegemist haruldase nĂ€itega keskaegsel Taanimaal kĂ”lanud muusikast. SĂ”nad on saksakeelsed, milles pole midagi iseĂ€ralikku, arvestades vĂ€ga tihedaid sidemeid saksa ja taani Ă”ukondade ning aadlike vahel – nii nagu see oli tol ajal ka teistes Euroopa maades.
Kuid kes oli Rumelant? Erinevalt paljudest oma «kolleegidest» ei pĂ€rinenud ta aadliperekonnast, vaid kandis tiitlit Meister, mis tĂ€hendas professionaalset muusikut. Rumelanti kunstnikunimi, mis tĂ€hendab «maalt pÀÀsenu», viitab talle kui rĂ€ndmuusikule, ning laulutekstidest vĂ”ib saada vihjeid tema rĂ€nnakute kohta: Frankfurt Maini ÀÀres, Schwerin, Mecklenburg, Pommerimaa ja – Nyborg. Rohkem me tema elust ei tea. Siiski on Manesse codex’is (u 1300) sĂ€ilinud ĂŒks portree, kus teda kujutatakse enne hobuse selga hĂŒppamist ĂŒhe aadlikuga hĂŒvasti jĂ€tmas. Pilt selle kohal annab vihje Rumelanti igapĂ€evaelust: naine ja kaks meest kĂ€est kinni Ă”ukonnatantsu tantsimas, neid saatmas flöödi- ja fiidlimĂ€ngija. KĂ”rvuti tĂ”siste lauludega on see ilmekaimaks nĂ€iteks rĂ€ndmuusiku mitmekĂŒlgsest elust ja kohustustest, mida nĂ€iteks Nyborgi lossi pidustusedki nĂ”udsid: seal on keerukaid kompositsioone, mis ĂŒlistavad daamide ilu ning isandate ĂŒllust, aga ka moraali- ja propagandalaule, instrumentaalset virtuoossust ja hoogsaid tantsuviise.
ALBA kontserdil kÔlavad lisaks Meister Rumelanti kaunitele lauludele hoogsad instrumentaalsed kompositsioonid, mis on pÔimitud tsitaatidega teistest selle ajastu lauludest ja luuletustest.