Hiina muusika
Hiina klassikalisest muusikast
Muusikal on hiina kultuuris selle teadaolevatest algusaegadest saadik olnud rituaalides keskne roll; muusikat on peetud ülimaks suhtlemisvormiks ning harmoonia aluseks inimese, maa ja taeva, inimese ja Kõigekõrgema ning inimese ja esivanemate vahel. Varaseimates kommentaarides hiina kesksele klassikalisele tekstile I Chingile, Muutuste Raamatule, mille ajalugu ulatub rohkem kui nelja tuhande aasta taha, räägitakse muusikast ja muusika mängimisest kui ülivõimsast väest. Kuueteistkümnenda heksagrammi alt võime lugeda:
Yu
?
Lahendus
Kui välku lööb,
siis ergastub maa.
See ongi lahendus.
Muistsed kuningad
mängides pilli
kogusid väge;
ohvriks tõid selle
jumalaile kõrges,
kohtudes nõnda
esivanematega.
Hilisem kommentaator seletab seda nõnda: “Maa, taevas ja kõik kõrgemad väed saavad muusika vaimus üheks. Muusika kasvatab väge, mis väljendub helis ja liikumises. Kuna heli ja liikumist peeti vanasti õeks ja vennaks, olid need mõlemad sügava tunde samaaegseks väljenduseks. Mis iganes elab me südames, väljendub alati liikumises; nõnda on iga heli ja liigutus sisemise hingestatuse väljendus. See haarab meid kaasa pühas mängus, kus muusikahelid ja tantsijate sümboolsed liigutused esindavad kosmilist rütmi – tähtede tantsu. Siis haarab meid vaimustus, me leiame lahenduse kosmose seadustele, mis ongi maailma kulg ja ülim saladus. Igaüks, kes seda kogeb, astub sammu igaviku poole.?
Lihtsamalt ütleb selle kohta “Kommete raamat?, teine klassikaline teos: “Muusika on maa ja taeva kooskõla, see on aktiivne yang-vägi. Muusika on vaimuväe tõeline väljendus.? Kuid kõige lühemalt ütleb selle kohta Huainan Zi: “Muusika on elu.?
Käesoleval kontserdil kõlab lugusid ka Dongjing-muusikast, mida haritlased vanas Hiinas kasutasid keeruliste muusikaliste rituaalide läbiviimisel. Konfutsianistid mängisid seda sisemise rahu saavutamiseks. Taoistid kohandasid selle füüsiliste ja vaimsete harjutuste tarvis. Muusika põhineb teosel „Wenchangi suure kaljukoopa püha raamat“ (Wenchang dadong xianjing). Wenchang on haritlaste kaitsejumalus. Sellest tuleb ka muusikatraditsiooni nimetus dongjing, mis sõna-sõnalt tähendab “Kaljukoopa raamat?.
Mingi (1368-1644) ja Qingi (1644-1911) dünastia ajal oli dongjing-muusika populaarne haritud eliidi hulgas. Naxi rahva juht Mu tõi dongjing-muusika Yunnani provintsi Mingi dünastia Jiajingi ajastul (1522-1566) Lõuna-pealinnast Nanjingist, Kagu-Hiina Fujiani provintsist ja Sichuanist. Qingi dünastia lõpupoole, seoses läänelike teadmiste levikuga, hääbus dongjing-muusika Kesk-Hiinas suuremalt jaolt. Õnneks jäi seda traditsiooni edasi kandma kõrvalises Kagu-Hiina piirkonnas Lijiangis elanud naxi rahvas.
Tuntud Hiina muusikateadlase He Changlini sõnul on “dongjing muusikal kaks põhilist funktsiooni: inimsuhete harmoniseerimine ning keha ja vaimu toitmine. Nii võib see parandada ühiskondlikku kliimat, tõsta inimeste kultuurilitaset ning ülendada meelt. Lisaks sellele aitab ta ravida ja ära hoida vaimseid ning füüsilisi haigusi.?
.