India klassikalisest poeesiast
India klassikaline poeesia on pĂ”hiliselt sanskritikeelne tĂ€iuseni viimistletud luule, mis kujunes rikka kultuuripĂ€randiga India ĂŒhiskonnas umbes ĂŒks sajand e.Kr. Erinevalt veedade ajastu nĂ€gijatest ja eeposte ajastu laulikutest on klassikaline poeet kĂ”rgelt haritud, paljulugenud, keeltetundja, mitmekĂŒlgne isik, kes oli seotud linna- vĂ”i Ă”ukonnakultuuriga.
India klassikalise poeesia temaatika oli valdavalt ilmlik, domineeris armastuse teema. Poeetika eesmĂ€rgiks peeti kuulsuse vĂ”itmist, esteetilise naudingu pakkumist ning juhatuse andmist. Koos sanskriti keelega levis klassikaline poeesia India piiridest vĂ€ljapoole – Indoneesiasse, Birmasse, Taisse, Tiibetisse jm, kus hiljem hakati seda viljelema emakeeles.